Eestis on tervelt 47 linna, mistõttu võiks väita, et enamik eestlaseid pole väga paljudes neist käinud. Ka mina pole kuskil kümmekonnas linnas kunagi varem olnud. Muidugi on keeruline määratleda, mida täpselt mõista ‘linnas käimise’ all. Mina defineeriks seda selliselt, et peab olema mingisugune eesmärgipärane põhjus antud linnas olla, olgu selleks siis poeskäik, tankimine või mõne vaatamisväärsusega tutvumine, kus reaalselt ‘pannakse jalg maha’. Lihtsalt läbisõitu ma linna külastamiseks ei loeks.

Idee

Plaan oleks siis võimalikult kiiresti kõik linnad läbida. Esimene küsimus on kohe muidugi, et kui pikk see teekond olla võiks ja kui kaua selleks aega läheb. Googeldamine näitab, et keegi on sellist ettevõtmist juba teinud. Sealt siis selgus, et teekond oli 1877km ja aega kulus 34h42min. Puusalt tulistades tundub ühele inimesele järjest läbimiseks võimatu. Peab kindlasti ööbima, või vähemalt mingeid kiiruinakuid tegema. Igatahes tundub, et kiiruse rekord jääb löömata. Või siis saan esikoha eraldi arvestuses, kiireim soololäbija, vms. 🙂

Marsruut

Aga võib-olla on võimalik seda teekonda optimeerida? Selgub, et sellist tarkvara, kuhu saad sisestada 47 punkti, et nende põhjal optimaalseim teekond arvutada, on keeruline leida. Enamasti lubatakse sul panna maksimaalselt 10 punkti ning edasiste eest tahetakse raha. Aga lõpuks leidsin sellise koha, mis andis mulle peale kõikide punktide sisestamist sellise tulemuse:

See oli kõige esimene katsetus selle programmiga, algus- ja lõpppunktiks oli määratud Tallinn ning sai määrata ka, et igas linnas kestab peatus 5 minutit. Kuigi see ei tundu juba lihtsalt peale vaadates optimaalne teekond (saaks näiteks Heltermaa-Rohuküla praami ära jätta alustades näiteks Haapsalust ja lõpetades Kärdlas), hakkas see mulle kohe meeldima: alustada oma praegusest kodulinnast Tallinnast ja tehniliselt lõpetades sünnilinn Raplas.

Planeerimine

Otustasin kolmapäeval, et alustan teekonda neljapäeval, ööbin kuskil tee peal hotellis ning praamidega sõidan siis reedel. Kahjuks on just sel nädalavahetusel Saaremaa ooperipäevad ning lisaks sellele ka ebareaalselt ilus ja soe ilm, mis tähendab, et kõik tahavad nädalavahetuseks saartele sõita ja paljude praamide broneeritavad autokohad on juba täis.

Planeerisin konservatiivselt. Alustan kell 08:00 Tallinnast ning esimesel päeval tahan läbida 27 linna ja lõpetada Otepääl, kuhu ma peaksin jõudma orienteeruvalt kell 22:49, misjärel proovin majutuse leida. Ei hakka ette bronnima, sest ei tea, kuidas päev minema hakkab ja kas ma hakkan liiga palju erinema oma planeeritud graafikust.

Teisel päeval stardin samuti kell 08:00, iga praami jaoks jätan circa tund aega puhvrit ettenägematuste jaoks, et ei oleks liiga suurt pinget. See tähendab, et planeeritav reisi lõpp Raplas saab olema laupäeva varahommikul kell 03:28.

Seadus vist paneb igale linnale teatud kohustused. Täpsemalt ma ei tea mida, aga ma kujutan ette, et igal linnal võiks olla silt, et nüüd algab see linn. Lisaks võiks igas linnas olla staadion. Selle loogika alusel plaanin siis teha ‘tõestusmaterjaliks’ iga linna sildiga ühe selfie ning igast staadionist samuti ühe pildi.

Esimene päev

Päev algab kell 07:47 A le coq Arena juures, mis on siis esimese linna esimeseks staadioniks. Esimene tagasilöök tabab kohe teises linnas, Maardus. Kui startisin 13 minutit enne planeeritud aega, siis Maardusse jõudes oli sellest edust alles vaid 5. Kartsin kõige hullemat, et see planeerimisprogramm oli kõik ajad väga optimistlikud teinud ja graafik läheb totaalselt metsa. Õnneks taipasin natuke hiljem, et ‘probleem’ tekkis sellest, et ma olin kõikide linnade punktiks, kuhu ma jõuda tahan, märkinud nö kesklinna või keskpunkti ning sealt need minutid kadusid, sest minu alguspunkt oli Maardu suhtes kaugemal pool kesklinna.

Kolmandas linnas, Kehras, sõidan esialgu linna alguse sildist mööda, sest ei pane seda väikest silti kohe tähele. Siit koorub tegelikult üks läbiv probleem kogu reisi jooksul: linnade sildid ei ole standardiseeritud. On variandid ‘XX linn’ või lihtsalt XX sinisel taustal ning variant must linna siluett valgel taustal koos ja ilma linna nimeta, millest viimane teeb selle linna sildi taustal tehtud selfie nö väärtusetuks. Väga palju selle pärast ei põdenud, ilma nimeta sildid olid vist Rakveres, Kohtla-Järvel, Põltsamaal, Haapsalus ja Paldiskis. Vähemalt sealt, kust mina sisse sõitsin, ei suutnud tuvastada arusaadavalt, et nüüd algab just see linn.

Kasutasin huvipunktide, ehk siis staadionite otsimiseks Waze’i. Ja selgub, et see on uskumatult halb viis minemaks kuhugi, kui sa ise ka täpselt ei tea kuhu sa minna tahad. Otsisin alati järgmise linna nime + staadion. Viienda linna Tapa ja kuuenda linna Tamsalu puhul oli selleks null vastet. Tundus imelik, kuna Tapal olen ise kuskil Kaitseväe ajal jalkat mänginud. Aga plaan ‘B’ oli siis otsida linna nimi + spord…, et leida mingi spordikeskuse moodi asi. Osades linnades ei suutnud Waze leida ‘XX staadion’ otsingu peale XX linnastaadionit, mistõttu edaspidi, kui Waze kohe staadionit ei leia, vaatasin Google Mapsist, ning sealt leitud ametliku nime või aadressi sisestasin Waze’i.

Aga sellega need Waze’i hädad ei piirdunud. Leidsin, et kaheteistkümnendas linnas, Narva-Jõesuus staadionit pole, aga see-eest on kooli kõrval mingi ‘puur’, mis ajab küll asja ära. Sisestasin siis selle kooli Waze’i, aga selle asemel, et viia ilusti kooli ette, avastan ennast kooli tagant võpsikust, kus pahemad poisid ilmselt suitsu käivad tegemas. Reaalselt oli vaja neli minutit jalutada, et selle puuri juurde jõuda. Sellist asja kordus mõned korrad veel. Aga see on suuresti minu enda süü, et ma ei teinud enne starti piisavalt taustauuringut, mis punktidest täpselt ma läbi käima pean.

Millegipärast juhtus nii, et hommikuse tipptunni ajal olin Tallinnas ning õhtuse ajal Tartus. Lisaks oli Tartu Sepa staadion, mille ma juhuslikult valisin, linna teises otsas, ehk ma pidin Tartu tipptunni ajal kaks korda peaaegu terves ulatuses läbima. Tartus tegin ka esimese pikema peatuse, et tankida ja kabanossi süüa. Geoguessrit ei viitsinud ikkagi teha.

Päev läks lõppkokkuvõtteks ikkagi enam-vähem plaanikohaselt. Päeva jooksul tekkis selline hea rütm ja rutiin, kus linna lähedale jõudes hakkad silti otsima, siis paar klõpsu staadioni juures ning seejärel asuda järgmise linna huvipunkti asukohta otsima, et see Waze’i sisestada. Kui ikka natuke kihutada, siis on võimalik natuke aega tagasi sõita ning lõpuks jõudsin 42 minutit enne planeeritud aega Otepääle, kus ma Tehvandi hotelli ööbima jäin.

Päeva saldoks jäi siis 27 linna, 885km ja 14h20min. Sammulugeja näitas sel hetkel kõigest 4 500 ning kuna ma olen viimase kolme kuu jooksul igal päeval teinud vähemalt 10 000 sammu, oli korraks mõte, et äkki läheks teeks selle 45 minutilise jalutuskäigu Otepääl. Aga väsimus oli liiga suur ja ma tagantjärgi targana arvan ka praegu, et kohe magama minna oli õige otsus.

Teine päev

Esialgses plaanis oli ette nähtud, et teise päeva start on kell 08:00, aga uni oli natuke magus ning teadsin, et ajavaru on piisav ning teekond algas 08:42. Teise päeva planeeritud lõpp on kell 03:30 nii et igasugune lisapuhkus läheks asja ette.

Kiiresti taastus eelmise päevaga tekkinud asjade rütm ja rutiin ning kõik läks plaanikohaselt. Pärnus oli söögipaus ning peale seda tegin jalutamisega praamilemineku aega parajaks. Kuna praamide bronnid olid võetud üsna konservatiivselt, siis sai ka Kuressaares üle poole tunni ringi tatsatud.

Praam Saaremaalt Hiiumaale startis kell 20:00 ning sõit pidi kestma orienteeruvalt tund aega. Hiiumaal oli mul vaja Waze’i arvates sõita 58 minutit: 39 minutit Sõrust staadionile ning seejärel 19 minutit sadamasse. Praam mandrile, millele ma olin bronni teinud väljub kell 22:00, mis tähendab, et mul jääb tervelt kaks minutit aega pilte teha. Seda muidugi eeldusel, et praamile saaks veel 21:59 peale sõita, mis on ka pigem kahtlane. Igatahes olin arvestanud sellega, et ma sinna ei jõua, aga pole hullu, sest sama piletiga saab kuni 48h hilisema praamile üldjärjekorra alusel peale. Siiski ma natuke ikkagi üritasin, sõitsin isegi kolm minutit tagasi esimese poole tunniga, aga siis enne Kärdlat oli fooriga teeremont, kus läks palju aega kaduma ja kui ma staadioni juures sadama Waze’i sisse panin, sain teada, et jõuan kohale viis minutit peale praami väljumist. Ostsin siis Selverist mõned Red Bullid ööks ning tegin väikese kiiruinaku.

Viimase praamiga sõitmise ajal hakkas äiksevihma sadama. Ma olen legendaarselt halb orienteeruja kui puuduvad igasugused nähtavad orientiirid. Ja see vihm ei teinud asja paremaks. Viimase kahe päevaga oli tekkinud selline sisetunne staadioni lähedale jõudes, et ahhaa, seal kuuseheki taga ta peab olema jms. Aga nüüd polnud enam millelegi tugineda. Paldiskis otsisin ikka oma 10 minutit staadionit taga, lähenesin ühelt ja teiselt poolt ning lõpuks sõitsin läbi paari keelumärgi vist õigesse kohta. Võib-olla oli kohe kõrval suurem ja see õige staadion, aga pimedas ei saa ma lihtsalt midagi aru. Google Mapsi satelliidipildid olid ka aegunud.

Lõpuks leidsin ikka kõik kohad üles ja kell 03:34 jõudsin Rapla staadionile, mis tähistab siis lõpp-punkti. Kokku läks 47 linna läbimiseks 1706km ja 43h 47min.

Lõppsõna

Tagasi Tallinnasse jõudsin kell 04:15. Ilmselt Red Bullist või kergest adrekalaksust, et sai üks äge tripp lõpetatud, und kohe ei tulnud. Ja siis magasin ka napid viis tundi. Tegelikult see reis väga füüsiliselt ära ei väsitanud, küll aga on ilmselt sundasendi tõttu kael natuke kange ja gaasijala põlv annab natuke tunda. Lisaks, kuna ilm oli päevadel väga ilus, sain teada, et auto klaasid UV kiirgust kinni ei pea ning sain ilusa rekkamehe päevituse.

Rahast. Nagu eeldada võiks, kulus kõige rohkem kütusele: hinnanguliselt läks 110l kütust, mis on ~220€. Praamipiletid 50€, majutus 55€, söök-jook 25€. Kokku siis 350€.

Kuigi algne eesmärk oli võimalikult kiiresti kõik linnad läbida, siis suurem lõppeesmärk oli ikkagi lihtsalt see linnuke kirja saada, et olen kõigis linnades käinud. Kuid mida peaks tegema, et oma aega parandada? Valida parem algus- ja lõpp-punkt: näiteks kui kasutada minu marsruudi ringi, millest ülal ka pilt on, siis alustada näiteks Haapsalust, liikuda päripäeva ja lõpetada Kärdlas. Võidaks ühe praami jagu aega. Samuti võiks kaaluda lennuki kasutamist, sest kõige rohkem aega kulub ikkagi saartel. Samuti ei pea tegema igal pool nii palju pilte ja ekslema mööda staadione, tehniliselt võib linnukese kirja panna ka siis, kui oled linnas viibinud paar sekundit.

Üllatavalt korralikud staadionid on igal pool. Parimaks valiksin Tõrva ja halvimaks Mõisaküla oma.